Võsu (botaanika)

Võsu on taime vars koos sellel leiduvate organitega.

Võsu areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. Võsu keskseks osaks on vars, mis kannab pungi ja lehti. Võsu puitunud osa nimetatakse võrseks.

Võsu harunemine

monopodiaalne harunemine on varre peaharu jätkab kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle.
sümpodiaalne harunemine on harunemine, mille puhul külgharu jätkab varre kasvu, tõugates senise juhtharu kõrvale. Üksteist jätkavate külgharude ahelik.
dihhotoomne harunemine – harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes kaks ühesugust külgharu.

Risoom on maa-alune muundunud võsu. See esineb näiteks pohlal, mustikal, sinilillel ja paljudel kõrrelistel. Risoom asetseb maapinna suhtes rööbiti või püstiselt. Risoom on varuainete säilitamise kohaks ja enamasti ka vegetatiivseks paljunemiseks. Esineb ainult rohttaimedel.
Sibul on jämenenud maa-alune lühivõsu (kollane kuldtäht, rohulauk). Selle varreosale – sibulakannale – kinnituvad lisajuured ja tihedalt paiknevad soomusekujulised lehed (sibulasoomused). Sibulakanna tipus on pung, millest areneb maapealne võsu.
Mugul on varre tipmine jämenenud osa, mis on täitunud varuainetega. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes (silmades) asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim harilik kartul.
Stoolon ehk võsund on peen, horisontaalne, maapealne või maa-alune vars, mis täidab levimise ja vegetatiivse paljunemise ülesannet. Võsundile võivad moodustuda lisapungad ja lisajuured ning tippu ka uued noored taimed. Esineb nii roht- kui puittaimedel.
Sibulmugul on soomustega kaetud, tugevasti paksenenud maa-alune lühivõsu, mis täidab säilitusorgani ülesannet. Erinevalt sibulast ei paikne säilituskude mitte soomustes, vaid jämenenud varres.

Väänel on lehtedest, leheosadest või okstest tekkinud tugede ümber väänduv haru, mis aitavad nõrgal varrel ülespoole ronida.
Võsuastel on lühivõsu muundumise tagajärjel tekkinud terav, torkav moodustus, mis on kaitseks herbivooride vastu.
Maapealne võsund on pikk, peenike roomav vars, mis täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet.
Varre- ja hüpoktüülimugul on muguljalt paksenenud vars, mis täidab säilitusorgani ülesannet.
Sigisibul on taime maapealsel osal arenev muguljalt paksenenud lühivõsu, mis täidab vegetatiivse paljunemise ülesannet. Sagedamini arenevad õisikuis (küüslauk) või lehtede kaenlais (tuliliilia, hammasjuur)
Assimileeriv vars on assimilatsiooniorganiks muundunud vars lehtedeta taimedel.
- Kladofüll ehk fülloklaad on lame lehetaoline assimileeriv vars.